PEAAEGU ET VANAD PILDID

Pildikogu korrastamine on tüütu ettevõtmine. Tüütu, ent hädavajalik. Selle käigus aga vaatad jälle üle armsaks saanud pilte ja leiad, et näe - täitsa tore töö jälle välja kukkunud. Seekord jäin pikemalt peatuma Janika ja Urmase romantiliste talupulmade juures. Pildid on tehtud juba kolm aastat tagasi - on ju vanad pildid ...
Lisaks elu kõige erilisema päeva riietele said nad ateljeest kaasa ka ühe armsa neljajalgse, nii et oleme kõik koos nüüd peaaegu perekond :D

Janika tikanditega kleit on õmmelduid siid-georgette`st, tikitud siidniitidega ja juustesse on põimitud päris rukkililled. Kleidi õhuline hõljuvus sobis ilmselt suurepäraselt udusesse Lõuna-Eesti öösse - nii need jutud näkkidest tekivadki... :)

 Urmase outfit`i eest sai ka hoolitsetud. Kogu kooslus kukkus välja justnimelt selline nagu soovitud - vaba, romantiline ja parasjagu pidulik. Janika maad paitavast pikast kleidist sai hiljem tehtud ulakas ja vallatult hõljuv minikleit :)

ERILINE TUNNE

Seekordne postitus lubab mul teile näidata ühte eriti hingeminevat tööd - kõik selles koosluses on emotsionaalne, kaunis, rõõmus ja optimismist pakatav. Pruudi topeltkaunis õnnistatud olek :) tegi töö üsna komplitseerituks, aga seda põnevam oli püüda lõpp-tulemust. Ühtlasi on see ka käesoleva pulmahooaja avalöök.
Vaatamata terve generatsiooni pikkusele vanusevahele tegin seda tööd suure rõõmuga ja justkui oma parimale sõbrannale - olen ise taolise lihtsa ja samas ülimalt detailirohke vintage stiili suur austaja.
Noor ja armas pruut soovis romantilist, vanaaegset ja rikkalikku pitsilist stiili järgivat end lihtsat kleiti. Siin see on -

PALJU ÕNNE MARILE JA MIKULE!!! (lingi taga on minu tervitus noorpaarile Pruudi enda sõnadega:)

ELEVANDILUUST KÕRBENUD KARAMELLINI

Enne tõelise hullumaja pihta hakkamist - loe tõelise hullumajana seda, et mu armsaid kliente on haaranud tõeline pulmahullus - teeks pisikese sissevaate, mis värvi kleite minu kliendist pruut armastab. Absoluutne lemmik on õrn vanaroosa, aga suured lemmikud on ka suitsune ja udune sinine, kreemvalge, tolmune pruun - sellised armsad vanad värvid, luitunud portselani pealt.

Minu juurde satuvad valdavalt tugevad natuurid, kes soovivad ka jõulisema tooniga kleite.
Loomulikult pole valge kuhugi kadunud. Kui aga vähegi sobib ja saab, siis on eriti viimase kahe aasta trend õrnatooniline pruutkleit.  Pulmakohadki pole enam vaid Õnnepalee konveiersaal, vaid mererand, mets, raba, kodutalu, heinamaa. Sinna ju sobib rohkem värvi, rohkem looduslähedust.


Haldjad, näkid ja muud kaunid mütoloogilised elukad kahvatuvad nende pruutide ilu nähes. :D

Esimesel pildil on imeline muusik ja kaunis haldjakuninganna Triinu - fotograafiks Birgit Varblane ja kleit on pärit eelmise aasta Vabariigi aastapäeva kleitide valikust (lopsakas koguses õrna siidsifooni ja natuke ihukarva pitsi). Loojangupäike annab kogu kupatusele muinasjutu värvingu.

Kaks viimast pilti - MODELL TRIINU TAUL, FOTOGRAAF - BIRGIT VARBLANE
Kirsiroosi Krahvinna äikesejärgses õunaaias ulakust tegemas :D

RAUDNE NAINE JA AEG

Head naistepäeva, armsad raudsed naised!!!
Täna jõudsid minuni paar päeva tagasi toimunud fotosessiooni tulemused - Mats Õuna looming -

tema koduleht - http://www.apple.ee/

Fotosessiooni rõivastena kasutas modell Viire minu ateljeest väljunud rõivaid - huvilised on neid ilmselt erinevates postitustes ennegi juba silmanud ;)
Igal juhul Matsi lavastatud vintage stiilis portreefotodel on nad omale uue, romantilis-dramaatilise näo leidnud. 
Mina olen rahul :)

KÕRBEROOS KUUVALGUSES JA APRIKOOSIROOSI KRAHVINNA

Kleitide tegemine presidendi vastuvõtule on imelihtne. Käkitegu, paar õmblust ja voilaaaa, valmis nad ongi :D

Et kõik ausalt ära rääkida nagu oli, tuleb alustada sellest.
Siin tündrikus värvuvad kangad järgmiste pidukleitide jaoks.  Tavaliselt kordan värvimisprotseduuri mitu korda, enne kui tulemus mind ennast rahuldab. Toon peab saama grammipealt õige.

 Hmmm. Ikka pole veel see. Uuesti värvipotti. Peale mõningasi ponnistusi õnnestub kangas karamellikarva roosaks posida. Mis muud kui kuivama.

Vahepeal ja samal ajal olen teinud ära lõike ja lõikeproovi - selle järgi saan asuda neid värvitud kangaid väikesteks tükikesteks hakkima.

Tundub, et kangast jagub ja töö edeneb. Tuhanded väikesed tükikesed ja volangikesed haakuvad omavahel uuteks pehmeteks kangamaastikeks ja mina üritan mööda neid orienteeruda. Aegajalt on tunne, et vajan GPS-i abi.

Tulemus on aga ootuspärane. Mulle meeldib, on just minumoodi magus :)

Täna hommikul sai veel nendele kangamaastikele viimane lihv antud ja antud neile vaba voli minna ise laia ilma rändama.

 

Aitäh Inge ja Ando!!!

Ega teinegi kleit keerulisem olnud.

Alustame kudumist.

 Aga milliseid toone valida??? Hmmmm....

 

Tulemuseks on igati armas, pehme ja õhuline peokleit, milles võib ennast tunda kui Aprikoosiroosi Krahvinna :)

 

Aitäh, Grethe!!!

http://www.mugul.ee/blog/2014/02/25/presidendi-vastuvott-ev-96/

Samas on ütlemata soe tunne näha taas oma `vanemaid lapsukesi` taas seltskonda tooduna - näiteks see mustast taftist ja peenetriibulisest ülikonnariidest kostüüm Sirje Karise seljas - Vaivara käisekirjad ja seeliku spiraallõige, lopsakas must tikand ja käredalt musti pitse - koos kostüümiga harmoneeruva Kärt Summataveti hõbeehtega - seda kooslust kannaks veelgi.

       Margit Sutropi kleiti on ka nähtud erinevate aastate vastuvõttudel - lisaks on see kleit mulle endale algusest saati nii armas olnud, et mu ateljee tunnusgraafika on pärit justnimelt selle kleidi disainimise ajast - ja ilmselt jääb selliseks veel mitmeks ajaks.                               

SAARESININE

Kas mäletate veel seda raamatut - Saaresinine? Oli kunagi taoline, üks minu lapsepõlve lemmikraamatutest. Müstiline saaresinine jäigi sealt saati mind kummitama. Praegu otsin seda tooni türkiisist, meresinisest, indigost, elektrisinisest - sinistest toonidest, mis on küllastunud, erksa sinise pigmendiga ja justkui soojad. Kuidas nii, küsite. Sinine ei saa ju kuidagi soe olla. Aga vot saab. Mõtetes on need toonid mulle soojad. Seostuvad suve, sooja ja merega. Nii on ka talvel soe ja sinine :)

Viimase paari töö juures olengi pidanud näppe pidevalt soojas hoidma, sest kliendid nõuavad sinist :D
Seda õiget sinist aga ei ole ega tule - no mis seal ikka - tuleb siis vaadata, kuidas soovitule võimalikult sarnane toon saada.

Suur masinatäis siidtafti kõigepealt. Saaresiniseks :)

Siid toonitud, tuleb ette võtta meriino - kuna see on poolidel, siis värvimise võimalus tekib alles peale kudumist. OK, mõeldud, tehtud. Olgu öeldud, et algmaterjali toonid olid hall, hele oliiv, lahja mürkroheline ja petroolisinine. Pildil kuivama laotatud detail.

Eelmisel pildil näha olev sallilaadne on tegelikult osa pikast pidulikust vestist, mille tellimise ja valmimise käigus ilmnes koomiline möödarääkimine dekoori osas. Palun mulle üks lihtne vest!
Aga palun!













 Kui klient vestile järele tuli (ma nimelt tegin selle nii, et ei ühtegi proovi ega kohtumist, niiöelda pimesi ja mälu ning mõõtude järgi - tegemist hea sõbra ja vana kundega), siis oli imestust kui palju. KUS ON PITS? MA KÜSIN - KUS ON PITS???
Ahsooo...ah et pits... Aga mis sai lihtsa vesti soovist?
AGA SA TEEDKI JU KÕIK ASJAD PITSIGA - KA LIHTSAD ASJAD, MIKS SIIN POLE PITSI???
Heheehhheeee....eksole...No paneme siis pitsi ka. Pole probleemi :D
Ja tulemus on siin - ilus lihtne pidulik pitsidega vest.

Ja viimaks präänik minu jaoks - tegin ENDALE jaki. Kas see on tõesti võimalik :D Endale!!!