VAHVA VANAROOSA NUNNU

Ühele eriti armsale noorele emale sai tehtud see vahva vanaroosa nunnumantel - kuna see vahva noor ema on ise selline nukuliku olemisega õrn ja habras blondiin, siis pidi ka mantel saama sama nukulikult romantiline, tütarlapselik ja portselannuku jaoks sobivas värvigammas - magus!!!
Kõik need, kes ainult oma unedes on mu ateljeesse hiilinud mantlit tellima, võivad nüüd seda unenäolilledega unenäoroosat unenäoliselt nunnut kehakatet peaaegu reaalis ehk pildi peal jällegi isu tekitamiseks vaadata :D
Tegemist on endiselt masinkoelise tootega - palju käsitööd, hinge ja armastust tootesse lisatud.
:)

Lisaks sellele nunnule sai sel nädalal ka üks teine vanaroosa ilmutus valmis - või pigem hoopis terrakotavärvi. Või eriti vanaroosa.  Mitte nii magus, kui eelmine. Natuke vürtsikam :D, täpselt paras krõbeda kliimaga Põhjamaa pealinnas kandmiseks.

TALVEHOOAJA AVAPIDU VÄRVIKÖÖGIS :)

Niipea kui valged niidid ja kangaribad on töölaual tagasihoidlikuma positsiooni saanud (eiei, ega siis päris ära ei saa neid panna, lisaks pruutidele on ju teisigi valgete rõivaste ihalejaid, praegu näiteks linased kleidid ja särgid tantsurahvale) - hakkavad töötuba ummistama villased objektid - tokid, poolid, kerad, kastid koos kõikvõimalike meriinolõngadega ja lõngavärvide pakikesed.
Terve kuhi kudumistellimusi on ootel, loodan kevadeks sellest lõngahunnikust ennast läbi mäluda - ehk õnnestub koisid ennetada :D Igal juhul ostsin aianduspoest koitõrjevahendeid - need haisevad nii hullusti alpiaasade ja lavendli järgi, et endal võtab mõnikord silmast vee välja.
Paralleelselt Härmas Krahvinna edevate hõljukitega tuleb töösse ülerõivaste teema - selle avapauk sai täna värvikojas ära tehtud, siinkohal mõned pildid hooaja meeleolukast algusest.

Kõigekõrgemad jõud olgu kiidetud Loomeinkubaatori mõnusate ruumide eest - kodus on praegu vannitoa- ja pliidiregioon kuulutatud kodusõja- ja kriisipiirkonnaks  - nii on lausa jumalik laiutada inku kahe pliidi otsas ja korraga lausa kaks!!! kapsahapendamsesuuruses potti koos lõngadega tulele lükata. Nii umbes kuus kilo lõnga. See on päris palju. Et see lõng tunneks ennast kui põhjanaabrite turist talvises spaas peaks seal ka kolmas pott olema, aga saame hakkama.

Endiselt meeldib mulle tekitada uusi ja huvitavaid värvivarjundeid. Seekord võiks soovitud värvi nimi olla tunamullune rooste, pabistav virsik või solaariumilõhe. No vaatab, mis välja tuleb. Samet, mis on inspiratsiooniallikaks on justament seda värvi.

Aurab ilusti, lõhnab jumalikult.
Paar korda käisid värviköögi ukse vahel tekstiiliinimesed, kes olid koridori teisest otsast kohale tulnud "selle magusa lõngakeedulõhna " peale ja lausa pidid seda kolm sõõmu kopsudesse tõmbama, et saaks päeva edasi kvaliteetselt õhtu poole lükata. Kirbe magus kuuma villa ja äädika segahais :)

Enne õhtupimedat jõudsid need kuus kilo puhast ilu nööri peale nõrguma. Kaugelt aknast vaadates on need justkui Pokud õues õunapuude vahel, roostekarva tukad ja habemed hõljumas, vaikselt mingit iseäralikku rituaaltantsu keerutamas. Kui keegi üritaks praegu pimedas neist mööda kuuri poole hiilida, siis igastahes ehmataks ta ennast surnuks. Vähemalt meite vana buldog Tobi  pidas vajalikuks neile tuustidele väike epistel maha pidada ning kodukorda tutvustada.

EBAKÜPS VIRSIK

Haned, luiged, siidiliblikad ja muud rändlinnud lendavad üle maja lõuna suunas nii, et õhk on tiivaplaginast tihe. Paras aeg (loe - viimane aeg) hakata vormistama villaseid ja veel rohkem villaseid kehakatteid. Tellimusi ootab laua serva all rodus, mõnest hullust projektist tahaks ka väikese märgi blogisse maha jätta.
Näiteks sellest mantlist, mille tellija on minu vana sõbertuttav ja julge kunde ja mida nüüdsama eileõhtust saati juba nikerdan.

Mantlit soovin kaunistada aplikatsioontikandi ja õrnade pitsidega - eks ole varsti näha, mis välja kukub...
Kõrval asuvad tikandinäited on minu eelnevatelt näputöödelt, samasorti tikandit oleks ka mantlile oodata.
















Alustuseks kaalusime mantli värvi - ja hale vanaroosa, ebaküps virsik või kehvasti päevitunud turisti jume - need kirjeldavad kokkulepitud tooni kõige paremini. Aga ega sellenimelist värvi ju saada ole - esiti posisin natuke tooni timmimisega ja lõin kõiksee kolm kilo lõnga potti.

Sättisin lõngahunniku kuivama - aga sisetunne käskis selle kuhila veelkord värvilahusesse kasta, et anda talle natuke rõõsam-roosam jume.

Lähivaates siis selline - magus vanaroosa - ja selline ta tulema pidigi. Kuivama.

Edasi ootab kuhilat kerilaud, kudumismasin ja viltimismasina õrn embus. Esialgsed rehkendused, kavandid ja tööproovid lubavad virsikuna magusat tulemust...




Lõng sai kuduja kätte antud ja Külli vormistas selle kangaks, mille teekond järgmisena pesumasinasse jõudis.

Enne pesumasinat

Peale pesumasinat



Vildistatud kangas kuivanud, saiu aimu, mis värvi ta tegelikult välja kukkus. Päris ootuspäraselt kukkus :)

Ühtlasi sai kavand lõplikult vormistatud (mis ei tähenda, et seda veel ja veelkord muutma ei hakka :D) ja lisandid-ja-materjalid välja otsitud. Mul oli varudes imearmas väga sobivat tooni puuvillasamet. voodri tõin Abakhanist, tupsukesed ka, täisvillane kerge voodergi sealtsamast.
Mis muud kui käärid kangasse :)

Peale mõningast laagerdamisperioodi (loe - vahepeal on toimunud kohutavalt ajamahukaks ja jõuduneelavaks osutunud ateljee kolimine ja pikad jõulupühad) sai mantlitegu uuesti hääled sisse.

Et kunde on väga külmakartlik ja ämblikpeenike ilus tütarlaps, siis tuli välja mõelda soojendavaid kihte, mis oleks äärmiselt tõhusad soojahoidjad ja tuulepüüdjad.

 

Viimane lihv on veel tegelikult tegemata - ehkki mantel sai n.n. sissejuhatavaks käimiseks kliendile vana-aasta-õhtuks kätte antud. Viimane pilt on iluasjast enne kokkuõmblemist - kokkuõmblemine, mis antud leiutise puhul on suti keerulisem ja töömahukam, kui tavalise vatiiniga mantli puhul - sest tavapärasest tehnoloogiast ei saa siinpuhul rääkida ja pidin hakkama katsetama-välja mõtlema muid meetodeid, kuidas kõik kihid omavahel koospüsivaks muuta.

Lugu jätkub - viimase lihvi saamist ootav mantel saab endale veel villased heegelpitsid, suure äravõetava krae, uhke vaskpandlaga vöö ja muid lisandeid. Tikandist rääkimata :)

Edit - mõni päev hiljem :D
Nüüd on siis nimetet üllitis valmis.
Tegelikult sai esialgset plaani ikka päris palju muudetud - ära jätsin nii tikandi kui suure krae. Läksime koostöös kundega minimalismi teed - mõnikord (ja isegi päris tihti) on nii, et mida vähem seda parem. Ka seekord.

Kristiinal on mantli juurde imearmas helesinine käsitsi tehtud ridikül, millele on tikitud punased lilled ja linnud - lisaks helesinine müts ja sallike. Loodetavasti on nüüd ka piisavalt külma talveilma tulemas, et mantli soojust ja tuulepidavust testida.
Head mantlikandmist!!!!!