Maasikavahu Printsessi ootuses

Kesksuvi on käes. See on üks uhke suvi - kakskümmend pruuti!!! Pooled valmis, pooled ootel ja ka valmimas. Seda on päris palju, minu pisikese ateljee jõudluspiir hetkel.

Teeks väikese vahespurdi ja kokkuvõtte, milline on olnud konkurentsitult populaarsem mudel viimase aasta jooksul minu ateljees. Ja see asub järgneval pildil. Seda mudelit on küsitud praktiliselt iga päev - loomulikult ei lähe kõik küsimised ka töösse, aga huvi selle tegumoe vastu on olnud meeletu. Ja eks ta tuligi üks ilus kleit, see esimene, armsale Rimmale. Kõik järgmised on olnud justkui selle kleidi lapsed, natuke teistmoodi nii materjalilt, iseloomult, detailidelt... Aga see ääretult töömahukas ja ka materjalineelav (jah - nüüd, lugejad, hoidke  tooli servast kinni - tülli kogus ühte sellisesse kaunitari on vastavalt pruudi soovidele ca35-50m, ja seda võiks isegi rohkem olla) kleit on mulle armas, iga eksemplar omamoodi.

Samas panin just Fb-s ringi uidates tähele, et Nymf moestuudiost on samasugune, kohe ikka väga samasugune (koopia)kaunitar sel suvel välja tulnud. Tegin väikesed screen-prindid Sandra Palmi fotodest, et neid siin oma kleidiga võrrelda.
Kokkusattumus?
Ju siis võnked on õhus ja tüll hingel.

Samas on mu ateljees käimas tõeline pitsivahumöll ja tülli lainetused, suve teine pool toob endaga kaas veel päris mitu Kõrberoosi, Hullu Krahvinnat, Merineitsit. Ka Maasikavahu Printsess tuleb - on mida oodata!!!

Teinegi ülipopulaarne tegumood on saanud tuule tiibadesse - aga ootan ära ka mõned kaunite pruutide pildid, et siis ilu õigelt maitsestatuna serveerida.
Seni kuluvad mu tööpäevad endiselt pitsi ja tülli, siidi ja kääride seltsis. Ja heameel on tõdeda, et järgmise aasta tööplaan on ka juba ca veerandi minu jõudluse ulatuses täitunud.
Kleidile, kleidile, armsad Pruudid!!!

KÕRBEROOS KUUVALGUSES JA APRIKOOSIROOSI KRAHVINNA

Kleitide tegemine presidendi vastuvõtule on imelihtne. Käkitegu, paar õmblust ja voilaaaa, valmis nad ongi :D

Et kõik ausalt ära rääkida nagu oli, tuleb alustada sellest.
Siin tündrikus värvuvad kangad järgmiste pidukleitide jaoks.  Tavaliselt kordan värvimisprotseduuri mitu korda, enne kui tulemus mind ennast rahuldab. Toon peab saama grammipealt õige.

 Hmmm. Ikka pole veel see. Uuesti värvipotti. Peale mõningasi ponnistusi õnnestub kangas karamellikarva roosaks posida. Mis muud kui kuivama.

Vahepeal ja samal ajal olen teinud ära lõike ja lõikeproovi - selle järgi saan asuda neid värvitud kangaid väikesteks tükikesteks hakkima.

Tundub, et kangast jagub ja töö edeneb. Tuhanded väikesed tükikesed ja volangikesed haakuvad omavahel uuteks pehmeteks kangamaastikeks ja mina üritan mööda neid orienteeruda. Aegajalt on tunne, et vajan GPS-i abi.

Tulemus on aga ootuspärane. Mulle meeldib, on just minumoodi magus :)

Täna hommikul sai veel nendele kangamaastikele viimane lihv antud ja antud neile vaba voli minna ise laia ilma rändama.

 

Aitäh Inge ja Ando!!!

Ega teinegi kleit keerulisem olnud.

Alustame kudumist.

 Aga milliseid toone valida??? Hmmmm....

 

Tulemuseks on igati armas, pehme ja õhuline peokleit, milles võib ennast tunda kui Aprikoosiroosi Krahvinna :)

 

Aitäh, Grethe!!!

http://www.mugul.ee/blog/2014/02/25/presidendi-vastuvott-ev-96/

Samas on ütlemata soe tunne näha taas oma `vanemaid lapsukesi` taas seltskonda tooduna - näiteks see mustast taftist ja peenetriibulisest ülikonnariidest kostüüm Sirje Karise seljas - Vaivara käisekirjad ja seeliku spiraallõige, lopsakas must tikand ja käredalt musti pitse - koos kostüümiga harmoneeruva Kärt Summataveti hõbeehtega - seda kooslust kannaks veelgi.

       Margit Sutropi kleiti on ka nähtud erinevate aastate vastuvõttudel - lisaks on see kleit mulle endale algusest saati nii armas olnud, et mu ateljee tunnusgraafika on pärit justnimelt selle kleidi disainimise ajast - ja ilmselt jääb selliseks veel mitmeks ajaks.                               

VAHVA VANAROOSA NUNNU

Ühele eriti armsale noorele emale sai tehtud see vahva vanaroosa nunnumantel - kuna see vahva noor ema on ise selline nukuliku olemisega õrn ja habras blondiin, siis pidi ka mantel saama sama nukulikult romantiline, tütarlapselik ja portselannuku jaoks sobivas värvigammas - magus!!!
Kõik need, kes ainult oma unedes on mu ateljeesse hiilinud mantlit tellima, võivad nüüd seda unenäolilledega unenäoroosat unenäoliselt nunnut kehakatet peaaegu reaalis ehk pildi peal jällegi isu tekitamiseks vaadata :D
Tegemist on endiselt masinkoelise tootega - palju käsitööd, hinge ja armastust tootesse lisatud.
:)

Lisaks sellele nunnule sai sel nädalal ka üks teine vanaroosa ilmutus valmis - või pigem hoopis terrakotavärvi. Või eriti vanaroosa.  Mitte nii magus, kui eelmine. Natuke vürtsikam :D, täpselt paras krõbeda kliimaga Põhjamaa pealinnas kandmiseks.

VIIMASED LUMETA PÄEVAD

viimased lumeta päevad - slideshow

Viimaste lumeta päevade auks - loota ju võib, eks??? - panin kokku väikese ülevaate populaarsematest mudelitest, mida sai selle aasta jooksul kootud.

Slaidide taustale oleksin tahtnud kangesti panna selle - https://soundcloud.com/silversepp/viimased-lumeta-p-evad-the või hoopis tolle romansi, mida esitavad Kristiina ja Sofia ning mille nimi on Vastusromanss....

TALVEHOOAJA AVAPIDU VÄRVIKÖÖGIS :)

Niipea kui valged niidid ja kangaribad on töölaual tagasihoidlikuma positsiooni saanud (eiei, ega siis päris ära ei saa neid panna, lisaks pruutidele on ju teisigi valgete rõivaste ihalejaid, praegu näiteks linased kleidid ja särgid tantsurahvale) - hakkavad töötuba ummistama villased objektid - tokid, poolid, kerad, kastid koos kõikvõimalike meriinolõngadega ja lõngavärvide pakikesed.
Terve kuhi kudumistellimusi on ootel, loodan kevadeks sellest lõngahunnikust ennast läbi mäluda - ehk õnnestub koisid ennetada :D Igal juhul ostsin aianduspoest koitõrjevahendeid - need haisevad nii hullusti alpiaasade ja lavendli järgi, et endal võtab mõnikord silmast vee välja.
Paralleelselt Härmas Krahvinna edevate hõljukitega tuleb töösse ülerõivaste teema - selle avapauk sai täna värvikojas ära tehtud, siinkohal mõned pildid hooaja meeleolukast algusest.

Kõigekõrgemad jõud olgu kiidetud Loomeinkubaatori mõnusate ruumide eest - kodus on praegu vannitoa- ja pliidiregioon kuulutatud kodusõja- ja kriisipiirkonnaks  - nii on lausa jumalik laiutada inku kahe pliidi otsas ja korraga lausa kaks!!! kapsahapendamsesuuruses potti koos lõngadega tulele lükata. Nii umbes kuus kilo lõnga. See on päris palju. Et see lõng tunneks ennast kui põhjanaabrite turist talvises spaas peaks seal ka kolmas pott olema, aga saame hakkama.

Endiselt meeldib mulle tekitada uusi ja huvitavaid värvivarjundeid. Seekord võiks soovitud värvi nimi olla tunamullune rooste, pabistav virsik või solaariumilõhe. No vaatab, mis välja tuleb. Samet, mis on inspiratsiooniallikaks on justament seda värvi.

Aurab ilusti, lõhnab jumalikult.
Paar korda käisid värviköögi ukse vahel tekstiiliinimesed, kes olid koridori teisest otsast kohale tulnud "selle magusa lõngakeedulõhna " peale ja lausa pidid seda kolm sõõmu kopsudesse tõmbama, et saaks päeva edasi kvaliteetselt õhtu poole lükata. Kirbe magus kuuma villa ja äädika segahais :)

Enne õhtupimedat jõudsid need kuus kilo puhast ilu nööri peale nõrguma. Kaugelt aknast vaadates on need justkui Pokud õues õunapuude vahel, roostekarva tukad ja habemed hõljumas, vaikselt mingit iseäralikku rituaaltantsu keerutamas. Kui keegi üritaks praegu pimedas neist mööda kuuri poole hiilida, siis igastahes ehmataks ta ennast surnuks. Vähemalt meite vana buldog Tobi  pidas vajalikuks neile tuustidele väike epistel maha pidada ning kodukorda tutvustada.

ÕHUS ON TUNDA SÜGIST

Selle suve pruutkleitide suur trend minu ateljees on olnud selline roostekarva valge ehk sügisevärvi suvepäevitunud eeterlikku öövalgust täis elevandiluu. Selleaastasesse kõrbekuuma Eesti kesksuvesse hästi sobiv toon :)

Siin üks näide.
Pruutkleit pildistatud üles koduaias, enne laia ilma ilulema minekut :)

Ja suur rõõm on tõdeda. et laias ilmas on kleit nii kaunina ennast näidanud - sain just nimetet kaunilt pruudilt paar pulmaülesvõtet. Kaunis inimene, kaunis päev, kaunis rand, kaunis... Kõik kokku on nagu muinasjutt!!!
Foto: Birgit Varblane

Samast öövalgete kleitide sarjast veel üks imeilus pulmapilt - armsad inimesed ja kuumad tunded :)

2013.aasta Presidendi vastuvõtt Estonias

Siinkohal väike ülevaade minu käe alt tulnud pidurõivastest (kõik pildil olevad daamid + 1härra, see kõige edevama frakiga :D)

EBAKÜPS VIRSIK

Haned, luiged, siidiliblikad ja muud rändlinnud lendavad üle maja lõuna suunas nii, et õhk on tiivaplaginast tihe. Paras aeg (loe - viimane aeg) hakata vormistama villaseid ja veel rohkem villaseid kehakatteid. Tellimusi ootab laua serva all rodus, mõnest hullust projektist tahaks ka väikese märgi blogisse maha jätta.
Näiteks sellest mantlist, mille tellija on minu vana sõbertuttav ja julge kunde ja mida nüüdsama eileõhtust saati juba nikerdan.

Mantlit soovin kaunistada aplikatsioontikandi ja õrnade pitsidega - eks ole varsti näha, mis välja kukub...
Kõrval asuvad tikandinäited on minu eelnevatelt näputöödelt, samasorti tikandit oleks ka mantlile oodata.
















Alustuseks kaalusime mantli värvi - ja hale vanaroosa, ebaküps virsik või kehvasti päevitunud turisti jume - need kirjeldavad kokkulepitud tooni kõige paremini. Aga ega sellenimelist värvi ju saada ole - esiti posisin natuke tooni timmimisega ja lõin kõiksee kolm kilo lõnga potti.

Sättisin lõngahunniku kuivama - aga sisetunne käskis selle kuhila veelkord värvilahusesse kasta, et anda talle natuke rõõsam-roosam jume.

Lähivaates siis selline - magus vanaroosa - ja selline ta tulema pidigi. Kuivama.

Edasi ootab kuhilat kerilaud, kudumismasin ja viltimismasina õrn embus. Esialgsed rehkendused, kavandid ja tööproovid lubavad virsikuna magusat tulemust...




Lõng sai kuduja kätte antud ja Külli vormistas selle kangaks, mille teekond järgmisena pesumasinasse jõudis.

Enne pesumasinat

Peale pesumasinat



Vildistatud kangas kuivanud, saiu aimu, mis värvi ta tegelikult välja kukkus. Päris ootuspäraselt kukkus :)

Ühtlasi sai kavand lõplikult vormistatud (mis ei tähenda, et seda veel ja veelkord muutma ei hakka :D) ja lisandid-ja-materjalid välja otsitud. Mul oli varudes imearmas väga sobivat tooni puuvillasamet. voodri tõin Abakhanist, tupsukesed ka, täisvillane kerge voodergi sealtsamast.
Mis muud kui käärid kangasse :)

Peale mõningast laagerdamisperioodi (loe - vahepeal on toimunud kohutavalt ajamahukaks ja jõuduneelavaks osutunud ateljee kolimine ja pikad jõulupühad) sai mantlitegu uuesti hääled sisse.

Et kunde on väga külmakartlik ja ämblikpeenike ilus tütarlaps, siis tuli välja mõelda soojendavaid kihte, mis oleks äärmiselt tõhusad soojahoidjad ja tuulepüüdjad.

 

Viimane lihv on veel tegelikult tegemata - ehkki mantel sai n.n. sissejuhatavaks käimiseks kliendile vana-aasta-õhtuks kätte antud. Viimane pilt on iluasjast enne kokkuõmblemist - kokkuõmblemine, mis antud leiutise puhul on suti keerulisem ja töömahukam, kui tavalise vatiiniga mantli puhul - sest tavapärasest tehnoloogiast ei saa siinpuhul rääkida ja pidin hakkama katsetama-välja mõtlema muid meetodeid, kuidas kõik kihid omavahel koospüsivaks muuta.

Lugu jätkub - viimase lihvi saamist ootav mantel saab endale veel villased heegelpitsid, suure äravõetava krae, uhke vaskpandlaga vöö ja muid lisandeid. Tikandist rääkimata :)

Edit - mõni päev hiljem :D
Nüüd on siis nimetet üllitis valmis.
Tegelikult sai esialgset plaani ikka päris palju muudetud - ära jätsin nii tikandi kui suure krae. Läksime koostöös kundega minimalismi teed - mõnikord (ja isegi päris tihti) on nii, et mida vähem seda parem. Ka seekord.

Kristiinal on mantli juurde imearmas helesinine käsitsi tehtud ridikül, millele on tikitud punased lilled ja linnud - lisaks helesinine müts ja sallike. Loodetavasti on nüüd ka piisavalt külma talveilma tulemas, et mantli soojust ja tuulepidavust testida.
Head mantlikandmist!!!!!