Peale maikuise ajakirjanumbri sirvimist tekkis vastupandamatu kihk otsida välja oma helged mälestused selle ajakirjaga seonduvalt.
Anne Metsis on selle maikuu numbrisse kirja pannud loo mu tõelisest ÕPETAJAST - temast pean lugu kui parimast moeillustraatorist keda tean ja ülimalt taktitundelisest pedagoogist. Kõike paremat - tervist eelkõige - armsale Lygia Habichtile! Tema moeillustratsioone vaadates olen üles kasvanud (Siluett, Eesti (Nõukogude) Naine) ja lapsena üritanud neid kopeerida. Oli suur-suur rõõm hiljem tema, oma iidoli, käe all õppida.
OK, see selleks. Eesti Naisega seob mind ka mõne aasta pikkune koostöö - moelehekülgede ja mustrilehtede tegemise läbi. Tollane toimetaja Anne Aare tuli moekateedrisse mu `kätt paluma` aastal 1988 - tollal olin alles kolmanda kursuse tudeng. Loomulikult oli see suur au ja väljakutse vabariigi loetumale ajakirjale kaastööd teha.
Ma ei tea ega mäleta täpselt, mitu lehekülge-mustrilehte töösse läks - osad lehekülgede originaalid on mul koduses arhiivis, osad on aga kuhugi kaotsi saanud. Moegraafika osas pole mul hilisemaid hingepiinu - see on mu lemmiktegevus peale pruutkleitide õmblemist ja masinkudumist :D Küll aga annaksin ordeni kannatlikule käsitöölisele, kes mu lõike- või mustrilehe järgi midagi valmis viitsis punuda - konstrueerimises olin tol ajal ikka veel päris nõrk :) ja kui need lõiked ikka seljas istma jäid, siis selle kohta võiks öelda, et pime kana leidis tera :D Seevastu kampsunite lõikeid-mustreid realiseerunud kujul olen mitmeid näinud ja mõned korrad julgenud isegi tänaval ligi minna ja teostajat tänada.
Kuna mul pole piisavalt suurt skännerit ateljees võtta, siis pildistasin alles olevad lehekülgede originaalid lihtsalt üles - taustaks lõbus sitsi-satsiline Meelika esinemisseelik, mis ilmselt õhtupoole oma uue omaniku koju lendleb :)
Peremärkide-keldi keerutuste teemaline kudumileht (EN 6/90)
Pruuditeemaline leht (5/91)
Ladina-Ameerika ja Indiaani mõjutustega kudumid (3/91)
Meestele - kudumeid ja muud kraami ka (10/90 või 91)
Suvine, ulakas, särav ja kompromissitu (5 või 6/91)
Neid lehekülgi on veel. Aga alati on oma laste hulgas lemmikud - tunnistad seda või ei :)
Monday, May 5, 2014
Wednesday, April 23, 2014
PEAAEGU ET VANAD PILDID
Pildikogu korrastamine on tüütu ettevõtmine. Tüütu, ent hädavajalik. Selle käigus aga vaatad jälle üle armsaks saanud pilte ja leiad, et näe - täitsa tore töö jälle välja kukkunud. Seekord jäin pikemalt peatuma Janika ja Urmase romantiliste talupulmade juures. Pildid on tehtud juba kolm aastat tagasi - on ju vanad pildid ...
Lisaks elu kõige erilisema päeva riietele said nad ateljeest kaasa ka ühe armsa neljajalgse, nii et oleme kõik koos nüüd peaaegu perekond :D
Janika tikanditega kleit on õmmelduid siid-georgette`st, tikitud siidniitidega ja juustesse on põimitud päris rukkililled. Kleidi õhuline hõljuvus sobis ilmselt suurepäraselt udusesse Lõuna-Eesti öösse - nii need jutud näkkidest tekivadki... :)
Urmase outfit`i eest sai ka hoolitsetud. Kogu kooslus kukkus välja justnimelt selline nagu soovitud - vaba, romantiline ja parasjagu pidulik. Janika maad paitavast pikast kleidist sai hiljem tehtud ulakas ja vallatult hõljuv minikleit :)
Lisaks elu kõige erilisema päeva riietele said nad ateljeest kaasa ka ühe armsa neljajalgse, nii et oleme kõik koos nüüd peaaegu perekond :D
Janika tikanditega kleit on õmmelduid siid-georgette`st, tikitud siidniitidega ja juustesse on põimitud päris rukkililled. Kleidi õhuline hõljuvus sobis ilmselt suurepäraselt udusesse Lõuna-Eesti öösse - nii need jutud näkkidest tekivadki... :)
Urmase outfit`i eest sai ka hoolitsetud. Kogu kooslus kukkus välja justnimelt selline nagu soovitud - vaba, romantiline ja parasjagu pidulik. Janika maad paitavast pikast kleidist sai hiljem tehtud ulakas ja vallatult hõljuv minikleit :)
Monday, April 21, 2014
ERILINE TUNNE
Seekordne postitus lubab mul teile näidata ühte eriti hingeminevat tööd - kõik selles koosluses on emotsionaalne, kaunis, rõõmus ja optimismist pakatav. Pruudi topeltkaunis õnnistatud olek :) tegi töö üsna komplitseerituks, aga seda põnevam oli püüda lõpp-tulemust. Ühtlasi on see ka käesoleva pulmahooaja avalöök.
Vaatamata terve generatsiooni pikkusele vanusevahele tegin seda tööd suure rõõmuga ja justkui oma parimale sõbrannale - olen ise taolise lihtsa ja samas ülimalt detailirohke vintage stiili suur austaja.
Noor ja armas pruut soovis romantilist, vanaaegset ja rikkalikku pitsilist stiili järgivat end lihtsat kleiti. Siin see on -
Vaatamata terve generatsiooni pikkusele vanusevahele tegin seda tööd suure rõõmuga ja justkui oma parimale sõbrannale - olen ise taolise lihtsa ja samas ülimalt detailirohke vintage stiili suur austaja.
Noor ja armas pruut soovis romantilist, vanaaegset ja rikkalikku pitsilist stiili järgivat end lihtsat kleiti. Siin see on -
PALJU ÕNNE MARILE JA MIKULE!!! (lingi taga on minu tervitus noorpaarile Pruudi enda sõnadega:)
Labels:
haldjas,
pitskleit,
pruut,
pruutkleit,
romantiline,
vintage
Thursday, April 17, 2014
ELEVANDILUUST KÕRBENUD KARAMELLINI
Enne tõelise hullumaja pihta hakkamist - loe tõelise hullumajana seda, et mu armsaid kliente on haaranud tõeline pulmahullus - teeks pisikese sissevaate, mis värvi kleite minu kliendist pruut armastab. Absoluutne lemmik on õrn vanaroosa, aga suured lemmikud on ka suitsune ja udune sinine, kreemvalge, tolmune pruun - sellised armsad vanad värvid, luitunud portselani pealt.
Minu juurde satuvad valdavalt tugevad natuurid, kes soovivad ka jõulisema tooniga kleite.
Loomulikult pole valge kuhugi kadunud. Kui aga vähegi sobib ja saab, siis on eriti viimase kahe aasta trend õrnatooniline pruutkleit. Pulmakohadki pole enam vaid Õnnepalee konveiersaal, vaid mererand, mets, raba, kodutalu, heinamaa. Sinna ju sobib rohkem värvi, rohkem looduslähedust.
Haldjad, näkid ja muud kaunid mütoloogilised elukad kahvatuvad nende pruutide ilu nähes. :D
Esimesel pildil on imeline muusik ja kaunis haldjakuninganna Triinu - fotograafiks Birgit Varblane ja kleit on pärit eelmise aasta Vabariigi aastapäeva kleitide valikust (lopsakas koguses õrna siidsifooni ja natuke ihukarva pitsi). Loojangupäike annab kogu kupatusele muinasjutu värvingu.
Kaks viimast pilti - MODELL TRIINU TAUL, FOTOGRAAF - BIRGIT VARBLANE
Kirsiroosi Krahvinna äikesejärgses õunaaias ulakust tegemas :D
Minu juurde satuvad valdavalt tugevad natuurid, kes soovivad ka jõulisema tooniga kleite.
Loomulikult pole valge kuhugi kadunud. Kui aga vähegi sobib ja saab, siis on eriti viimase kahe aasta trend õrnatooniline pruutkleit. Pulmakohadki pole enam vaid Õnnepalee konveiersaal, vaid mererand, mets, raba, kodutalu, heinamaa. Sinna ju sobib rohkem värvi, rohkem looduslähedust.
Haldjad, näkid ja muud kaunid mütoloogilised elukad kahvatuvad nende pruutide ilu nähes. :D
Esimesel pildil on imeline muusik ja kaunis haldjakuninganna Triinu - fotograafiks Birgit Varblane ja kleit on pärit eelmise aasta Vabariigi aastapäeva kleitide valikust (lopsakas koguses õrna siidsifooni ja natuke ihukarva pitsi). Loojangupäike annab kogu kupatusele muinasjutu värvingu.
Kirsiroosi Krahvinna äikesejärgses õunaaias ulakust tegemas :D
Saturday, March 8, 2014
RAUDNE NAINE JA AEG
Head naistepäeva, armsad raudsed naised!!!
Täna jõudsid minuni paar päeva tagasi toimunud fotosessiooni tulemused - Mats Õuna looming -
tema koduleht - http://www.apple.ee/
Fotosessiooni rõivastena kasutas modell Viire minu ateljeest väljunud rõivaid - huvilised on neid ilmselt erinevates postitustes ennegi juba silmanud ;)
Igal juhul Matsi lavastatud vintage stiilis portreefotodel on nad omale uue, romantilis-dramaatilise näo leidnud.
Mina olen rahul :)
Täna jõudsid minuni paar päeva tagasi toimunud fotosessiooni tulemused - Mats Õuna looming -
tema koduleht - http://www.apple.ee/
Fotosessiooni rõivastena kasutas modell Viire minu ateljeest väljunud rõivaid - huvilised on neid ilmselt erinevates postitustes ennegi juba silmanud ;)
Igal juhul Matsi lavastatud vintage stiilis portreefotodel on nad omale uue, romantilis-dramaatilise näo leidnud.
Mina olen rahul :)
Monday, February 24, 2014
KÕRBEROOS KUUVALGUSES JA APRIKOOSIROOSI KRAHVINNA
Kleitide tegemine presidendi vastuvõtule on imelihtne. Käkitegu, paar õmblust ja voilaaaa, valmis nad ongi :D
Et kõik ausalt ära rääkida nagu oli, tuleb alustada sellest.
Siin tündrikus värvuvad kangad järgmiste pidukleitide jaoks. Tavaliselt kordan värvimisprotseduuri mitu korda, enne kui tulemus mind ennast rahuldab. Toon peab saama grammipealt õige.
Hmmm. Ikka pole veel see. Uuesti värvipotti. Peale mõningasi ponnistusi õnnestub kangas karamellikarva roosaks posida. Mis muud kui kuivama.
Vahepeal ja samal ajal olen teinud ära lõike ja lõikeproovi - selle järgi saan asuda neid värvitud kangaid väikesteks tükikesteks hakkima.
Tundub, et kangast jagub ja töö edeneb. Tuhanded väikesed tükikesed ja volangikesed haakuvad omavahel uuteks pehmeteks kangamaastikeks ja mina üritan mööda neid orienteeruda. Aegajalt on tunne, et vajan GPS-i abi.
Tulemus on aga ootuspärane. Mulle meeldib, on just minumoodi magus :)
Täna hommikul sai veel nendele kangamaastikele viimane lihv antud ja antud neile vaba voli minna ise laia ilma rändama.

Samas on ütlemata soe tunne näha taas oma `vanemaid lapsukesi` taas seltskonda tooduna - näiteks see mustast taftist ja peenetriibulisest ülikonnariidest kostüüm Sirje Karise seljas - Vaivara käisekirjad ja seeliku spiraallõige, lopsakas must tikand ja käredalt musti pitse - koos kostüümiga harmoneeruva Kärt Summataveti hõbeehtega - seda kooslust kannaks veelgi.
Margit Sutropi kleiti on ka nähtud erinevate aastate vastuvõttudel -
lisaks on see kleit mulle endale
algusest saati nii armas olnud, et mu ateljee tunnusgraafika on pärit justnimelt selle kleidi disainimise ajast - ja ilmselt jääb selliseks veel mitmeks ajaks.

Et kõik ausalt ära rääkida nagu oli, tuleb alustada sellest.
Siin tündrikus värvuvad kangad järgmiste pidukleitide jaoks. Tavaliselt kordan värvimisprotseduuri mitu korda, enne kui tulemus mind ennast rahuldab. Toon peab saama grammipealt õige.
Hmmm. Ikka pole veel see. Uuesti värvipotti. Peale mõningasi ponnistusi õnnestub kangas karamellikarva roosaks posida. Mis muud kui kuivama.
Vahepeal ja samal ajal olen teinud ära lõike ja lõikeproovi - selle järgi saan asuda neid värvitud kangaid väikesteks tükikesteks hakkima.
Tundub, et kangast jagub ja töö edeneb. Tuhanded väikesed tükikesed ja volangikesed haakuvad omavahel uuteks pehmeteks kangamaastikeks ja mina üritan mööda neid orienteeruda. Aegajalt on tunne, et vajan GPS-i abi.
Tulemus on aga ootuspärane. Mulle meeldib, on just minumoodi magus :)
Täna hommikul sai veel nendele kangamaastikele viimane lihv antud ja antud neile vaba voli minna ise laia ilma rändama.
Aitäh Inge ja Ando!!!
Ega teinegi kleit keerulisem olnud.
Alustame kudumist.
Aga milliseid toone valida??? Hmmmm....
Tulemuseks on igati armas, pehme ja õhuline peokleit, milles võib ennast tunda kui Aprikoosiroosi Krahvinna :)
Aitäh, Grethe!!!

Samas on ütlemata soe tunne näha taas oma `vanemaid lapsukesi` taas seltskonda tooduna - näiteks see mustast taftist ja peenetriibulisest ülikonnariidest kostüüm Sirje Karise seljas - Vaivara käisekirjad ja seeliku spiraallõige, lopsakas must tikand ja käredalt musti pitse - koos kostüümiga harmoneeruva Kärt Summataveti hõbeehtega - seda kooslust kannaks veelgi.
Subscribe to:
Posts (Atom)



















