Kas igasugune tööstusjääkide kasutamine on juba või veel öko?
Kas maailma saaks äkki teistmoodi muuta - näiteks alustades läänepoolkera inimeste tarbimisharjumuste kujundamisest?
Niikaua, kui meie silmakesed lähevad põlema 5-pound-shopi, H ja M , või ükspuha mis teiste üliodavat kiirmoodi pakkuvate müügiasutuste pakkumiste peale - pole lootust. Mida odavam, seda parem, mida rohkem seda uhkem. Mida, mida, mida...
Ma isiklikult leian, et igasugune selle tootmise toetamine, olgu siis kasvõi nende kehvasti korraldatud juurdelõikuse rämpsu kokkuostmise näol - pole mitte öko, vaid selle maailma neelava lohe toetamine.
Kergetööstustoodangu ülemaailmses portaalis Alibaba on taolist rämpsu müügil sadade tuhandete tonnide kaupa - kütteks, täidisteks, masinatööstuse jaoks - ei saaks öelda, et too jääde läheb prügimäele.
http://www.alibaba.com/trade/search?fsb=y&IndexArea=product_en&CatId=&SearchText=single+jersey+fabric+bangladesh+waste
See on ainult üks otsing märksõnaga bangladesh ja jersey (trikoomaterjal).
Kas keegi aga selle asemel, et rebida seda mikrogrammi tollest laviinist - mõtleks pigem selle peale, kuidas toetada kodumaist ettevõtjat? Ettevõtjat, kes vaatamata ülikeerulisele konkurentsisituatsioonile on ikka veel kõigi kiuste elus ja toodab oma riigile lisaväärtust töö ja maksude näol???
Jumala pärast - mitte. Sest püha lehm nimega ÖKO tahab söötmist.
Väike valik kodumaiseid tootjaid, kellest oleks võinud Laulupeo särkide tellimisega alustada.
esimesed kaks, mis näppu jäid -
http://www.mako.ee/est/index.htm
http://www.organicclothes.ee/et
Väga õige jutt! Olen kahe käega poolt.
ReplyDeleteMinu peas olid sarnased mõtted neid uudiseid kuulates...
ReplyDeleteMa olen nõus, et tuleb ravida haiguse põhjustajat mitte leevendada sümptomeid. Haigus on liigne tarbimine. Kuidas seda ravida, kuidas teha inimsestele arusaadavaks, et ei ole nii palju vaja tarbida? See on võtmeküsimus. Mina leian, et kui laulupeolane loeb oma pluusi varruka servalt, kui palju vähem see pluus nõudis vett ja kui palju vähem emiteeriti süsihappegaasi, siis ehk mõni hakkab sellele teemale rohkem mõtlema ja asju analüüsima. Ja ma kipun arvama, et Reet Ausi pluuside alternatiiv oleks olnud tavapärane T-särk (ehk toodetud sealsamas regioonis) logoga. Kui see särk oleks toodetud Eestis, oleks see toetanud Eesti ettevõtjat aga poleks kuidagi ravinud haigust ehk liigset tarbimist.
ReplyDeleteMa ei saa Krentuga päris nõus olla. Kui hakata maailma majandusele radikaalselt vastu tegutsema, siis ettevõtluses ja eriti meie ressursivaeses eestimajanduses ei saavuta midagi. See, kuidas raiskavad miljonid euruupa ja usa suurlinnades, ei puutu kuidagi meisse, sest kui paljud neist ostavad eesti mistahes ettevõtjate toodangut? Meie riigikese majandusele on rohkem abi sellest, kui järjest rohkem ja kõvema häälega rääkida sellest, et võimalusel tuleb toetada ja riigihangete tooteid tellida omamaa tootjatelt, et nende nimed, cv-d ja tootelistid saaksid lisa. Mina kui maakas olen sellepoärast eriti mures, sest lähiymbruse inimesed on kas madalapalgalised, töötud või pensionärid, kes eelistavad hoopis kaltsukakaupa v elavad abidest. Töökohad kaovad järjest tänu sellele, et rahvas vaene, kohalikku myyki pole, kaugele tootmine keerukam - parem siis juba tellijatele lähemale kolida. Kolivadki.
ReplyDelete