eelnevalt...
MUSTA PIPRA JA HALLISTE LUGU
...kui see Juta sõnul paljulubav toorik oli ära kuivanud, alles siis hakkas enam-vähem selgeks saama, mida ta soovib et temast voolitakse.
Ma arvasin, et tean Kristit piisavalt, et esialgne kavand jääks lõplikuks. Tutkit!!!
Esialgne plaan oli teha ülipraktiline, soe, minimalistlik kehakate. Nagu mul viimasel ajal tavaks tahtsin teha omas stiilis appsaiklingut (trash to trend? upcicling? taaskasutus?) ja tarvitada villase kõrvale ära paar paari vanu musti teksaseid.
Sättisin tarvikud lauale rivisse, tegin lõike ja sooritasin juurdelõikuse pühaliku toimingu.
Esimeses proovis selgus, et Kristi on tegelikult nii miniatuurne, et plaanitud volüüm tahtis teda enda alla matta. Märkisin ära detailide asukohad, tegin muud vajalikud parandused ja nagu tavaliselt, lasin kätel südamerahus käia ja täitsin esialgset plaani ülejäänud osades.
Teises proovis selgus, kui olin plaanitud teksadetailid mantli külge sättinud, et Kristi küljes on need kui sadul sea seljas :D Ega me peegli ees seda kumbki ei öelnud, aga hiljem tuli välja, et olin vist kunde soove silmist lugenud.
Siis jõudis kohale arusaamine, et nii suure tähelepanu üles kütnud projekt kisub vägisi võsa poole. Pidi kardinaalselt suunda muutma. Kui ma nägin laos musta, lopsakat roosipitsi, oli mul momentaalselt selge, et just selle järele nutab pooleli mantel ja kliendi peidus pool. No ja pits oli nii ilus, et ostsin selle kõik ära, nagu ma ikka teen, kui omale hädavajalikku aga harva liikvel olevat materjali näen.
Koju jõudes nokitsesin veel vastu ööd kõik valed jupid mantli küljest ära. Kohe parem sai.
Rohkem ma proovi ei teinud. Mulle oli väga selge, mida tuleb teha ja teinekord on nii, et lõpptulemus on arusaadav alles peale kõikide detailide paigaldamist. Ei tahtnud kundet pooleli tööga traumeerida ja riskisin aga tegin selle iluasja ühe soojaga valmis.
Valminud asja kohta võiks öelda - viktoriaanlik, gootilik, dramaatiline, romantiline... Selline siis ongi meie Kristi :D
No comments:
Post a Comment