PÜHA MÜRISTUS

Sel aastal siis Püha Müristus.
Otsisin netist välja Arteri artikli aastast 2000, Aigi Viira palus mul kokkuvõtlikult ja paari lausega rääkida, kuidas ma näen folki, Viljandit ja folgil käivaid inimesi. No siin see jutuke on, koos veel mõne toreda inimese arvamusavaldusega :D
 Võibolla mu mõtted sel teemal on ajas natuke muutunud ja lihvi saanud, aga põhimõte ikka sama. Mis see 13 aastat siis ära pole.
Kohtumiseni folgil!!!

http://www.postimees.ee/leht/00/09/02e/lugu5.htm

pilt leitud internetist, illustreerib hästi ühte mõnusat folgipäeva

 

 Väike väljavõte artiklist (Arter, sept.2000) - 

tänase päeva seisuga võiks seda loetelu väheke täiendada, aga jääme selle 13 aasta taguse kirjelduse juurde :)

Folkijate välimääraja

• Kant. Dressid ja teksad. Kahjuks ei võimalda tema kõrvakonstruktsioon folkmuusikat kuulata, sestap istub õlletelgis ja võtab õlut.

• Pikkjalg-naba. Tavaliselt saadab kanti, kui kaasa võetakse. Neile pole festivalil midagi ligitõmbavat - nemad pole muusika ja silmailu poolest teist nii trendivaba üritust näinud.

• Tundleja. Kassilikult pehmete päkkade ja silmavaatega. Second-handi-sõbralik malbe tüüp.

• Suur mõtleja. Võimeline igas asendis ja iga ilmaga arutlema osooniaukude, uuema eesti kirjanduse või reinkarnatsiooni teemadel. Sipelgate ja salakaubavedajate salaeluga pole hästi kursis. Varbad paljad.

• Ämbliknaine. Olgu kihnu kuulikindel, narmas-, helmes- või võrguvariant, koiaukudega või ilma. Vaat see on tegija.

• Veetlev leedi. Vaatamata kurjale ilmale ja üleüldisele bohomeelsusele [boheemlaslik meelsus] säilitanud külma närvi ja perfektse meigi ega suhtle kommionudega. Bürokraat. Rõivastet villasesse. Igaks juhuks.

• Väga tähtis isik. Troopikakiiver ja moondamisülikond, ööbinokkel ja mustad prillid.

• Nautleja. Näost näha, et head asja peabki korraga palju saama. Olgu see siis muusika, õlu või etnoehted. Hoiab esinemispaikade lähedusse, tunneb ühtviisi ja avalikult mõnu nii õllest kui muusikast.

Koostas Lee Reinula-Stern