KÕRBEROOS KUUVALGUSES JA APRIKOOSIROOSI KRAHVINNA

Kleitide tegemine presidendi vastuvõtule on imelihtne. Käkitegu, paar õmblust ja voilaaaa, valmis nad ongi :D

Et kõik ausalt ära rääkida nagu oli, tuleb alustada sellest.
Siin tündrikus värvuvad kangad järgmiste pidukleitide jaoks.  Tavaliselt kordan värvimisprotseduuri mitu korda, enne kui tulemus mind ennast rahuldab. Toon peab saama grammipealt õige.

 Hmmm. Ikka pole veel see. Uuesti värvipotti. Peale mõningasi ponnistusi õnnestub kangas karamellikarva roosaks posida. Mis muud kui kuivama.

Vahepeal ja samal ajal olen teinud ära lõike ja lõikeproovi - selle järgi saan asuda neid värvitud kangaid väikesteks tükikesteks hakkima.

Tundub, et kangast jagub ja töö edeneb. Tuhanded väikesed tükikesed ja volangikesed haakuvad omavahel uuteks pehmeteks kangamaastikeks ja mina üritan mööda neid orienteeruda. Aegajalt on tunne, et vajan GPS-i abi.

Tulemus on aga ootuspärane. Mulle meeldib, on just minumoodi magus :)

Täna hommikul sai veel nendele kangamaastikele viimane lihv antud ja antud neile vaba voli minna ise laia ilma rändama.

 

Aitäh Inge ja Ando!!!

Ega teinegi kleit keerulisem olnud.

Alustame kudumist.

 Aga milliseid toone valida??? Hmmmm....

 

Tulemuseks on igati armas, pehme ja õhuline peokleit, milles võib ennast tunda kui Aprikoosiroosi Krahvinna :)

 

Aitäh, Grethe!!!

http://www.mugul.ee/blog/2014/02/25/presidendi-vastuvott-ev-96/

Samas on ütlemata soe tunne näha taas oma `vanemaid lapsukesi` taas seltskonda tooduna - näiteks see mustast taftist ja peenetriibulisest ülikonnariidest kostüüm Sirje Karise seljas - Vaivara käisekirjad ja seeliku spiraallõige, lopsakas must tikand ja käredalt musti pitse - koos kostüümiga harmoneeruva Kärt Summataveti hõbeehtega - seda kooslust kannaks veelgi.

       Margit Sutropi kleiti on ka nähtud erinevate aastate vastuvõttudel - lisaks on see kleit mulle endale algusest saati nii armas olnud, et mu ateljee tunnusgraafika on pärit justnimelt selle kleidi disainimise ajast - ja ilmselt jääb selliseks veel mitmeks ajaks.                               

SAARESININE

Kas mäletate veel seda raamatut - Saaresinine? Oli kunagi taoline, üks minu lapsepõlve lemmikraamatutest. Müstiline saaresinine jäigi sealt saati mind kummitama. Praegu otsin seda tooni türkiisist, meresinisest, indigost, elektrisinisest - sinistest toonidest, mis on küllastunud, erksa sinise pigmendiga ja justkui soojad. Kuidas nii, küsite. Sinine ei saa ju kuidagi soe olla. Aga vot saab. Mõtetes on need toonid mulle soojad. Seostuvad suve, sooja ja merega. Nii on ka talvel soe ja sinine :)

Viimase paari töö juures olengi pidanud näppe pidevalt soojas hoidma, sest kliendid nõuavad sinist :D
Seda õiget sinist aga ei ole ega tule - no mis seal ikka - tuleb siis vaadata, kuidas soovitule võimalikult sarnane toon saada.

Suur masinatäis siidtafti kõigepealt. Saaresiniseks :)

Siid toonitud, tuleb ette võtta meriino - kuna see on poolidel, siis värvimise võimalus tekib alles peale kudumist. OK, mõeldud, tehtud. Olgu öeldud, et algmaterjali toonid olid hall, hele oliiv, lahja mürkroheline ja petroolisinine. Pildil kuivama laotatud detail.

Eelmisel pildil näha olev sallilaadne on tegelikult osa pikast pidulikust vestist, mille tellimise ja valmimise käigus ilmnes koomiline möödarääkimine dekoori osas. Palun mulle üks lihtne vest!
Aga palun!













 Kui klient vestile järele tuli (ma nimelt tegin selle nii, et ei ühtegi proovi ega kohtumist, niiöelda pimesi ja mälu ning mõõtude järgi - tegemist hea sõbra ja vana kundega), siis oli imestust kui palju. KUS ON PITS? MA KÜSIN - KUS ON PITS???
Ahsooo...ah et pits... Aga mis sai lihtsa vesti soovist?
AGA SA TEEDKI JU KÕIK ASJAD PITSIGA - KA LIHTSAD ASJAD, MIKS SIIN POLE PITSI???
Heheehhheeee....eksole...No paneme siis pitsi ka. Pole probleemi :D
Ja tulemus on siin - ilus lihtne pidulik pitsidega vest.

Ja viimaks präänik minu jaoks - tegin ENDALE jaki. Kas see on tõesti võimalik :D Endale!!!