Friday, October 18, 2013

KUS HALDJAD ELAVAD...

Kus haldjad elavad... Seal puiestikus ilmselt. 
Puiestik on koduateljee akna all.
Keegi mainis fb-s peale tolle udupildi ülespanekut, et nüüd on selge, kus kohast mul need haldjad tulevad. No mõned tulevad jah kindlapeale otse sealt sügisesest külmast udust. Mõned aga soojast autost, ateljee ukse kaudu ja  lahkuvad sama teed pidi, õlal suur rõivakott kenasti riidepuu peale pakitud haldjakleidiga. :)

Linna-ateljee akna taga hiilivad ilmselt sootuks teistsugused kreatuurid...Munakivisillutis, keskaegne tänav ja vana kirik - peaks seal ka "öönägemise prille" kasutama et need õiged olendid kinni püüda :)



Näide hilissuvisest Haldjast - 
Aitähh Maarja! 
Foto - Piret Aaslaid

Tuesday, October 15, 2013

SÜGISROOSA

Mäletate veel neid aias hulk-hõljuvaid Pokusid? Nii paar blogipostitust tagasi? Väga hea. Nüüd on kolmest kilost Pokudest vormunud peaaegu üheksa meetrit pikk sügisroosa sall, mida võib ka mantlikangaks kutsuda :D

 Teine kolm kilo on veel teostamisel. Igal juhul see roostevärvi lõngamass sai peale kudumismassinast väljatulekut pestud-vilditud-toonitud. Mõnusa karvastatud pehmepehme pinnaga viltkudum ootab töölaua kõrval oma järge - ja klient oma sügisroosat mantlit :)
Kindlasti postitan ka edasisest tööde käigust. Seniks aga laseme sügisroosal vildil pesumasina karussell-ehmatusest toibuda ja ära kuivada.


Esimesed kaks kangast on kuivanud ja valmis juurdelõikuseks.


Sunday, October 6, 2013

MUST PIPAR JA HALLISTE

Mantlihooaja sissejuhatuseks tuleb kohe natuke musta lõnga läbi töötada. Nii kolme kilo tuuris.
Sellest tuleb praktiline mantel, millega peaks end hästi tundma nii kl.6.17 startivas Viljandi-Tallinn rongis kui ka natuke glamuursemal hetkel. Et kannataks talvekülma ja oleks ka piisavalt kerge. Kasutan tavalist 8/2 lõnga - musta ja musta-halli-valgekirjut Artistic´ut.
 Lisanditena ootavad mõned paarid vanu musti teksaseid, veidi musta sametit ja hiiglaslikud vasktrukid. Äkki töö käigus tuleb veel häid mõtteid. Eks ole näha.

Esmane plaan on kududa 3000rida (koon Brotheri vanema mehhaanilise mudeliga).
Siin on näha, kuidas tükike valmib :)


Peale 3000rea ärakudumist on tunne, kui noorel sõudjal. Päris hea trenn. Masina pealt võtsin maha peaaegu 13meetrit toorkudumit. Mis nüüd muud, kui pesumasinale hääled sisse ja tuurid põhja. Siin pildil on ennast hunnikusse kerinud kudum enne pesumasina-seiklust.


Peale pesu-karusselli tuleb masinast välja tundmatuseni muutunud tekstiil - pole veel jõudnud teda üle mõõta, aga ta on kokku tõmmanud ilmselt poole nii pikkuses kui laiuses. Igal juhul praegu vilt kuivab ja ootab juurdelõikust.

JÄTKUB...

Friday, October 4, 2013

IGAS SUURUSES TUHKATRIINUDELE

Täna tahaks juttu teha probleemist, millega olen viimasel ajal oma töös kokku puutunud - viimane üllatav juhtum oli veel sel nädalal.

Tuleb välja, et mitte kõik ateljeed ei soovi teenindada kliente, kelle suurusnumber on mõnevõrra suurem, kui 38. Või siis ütleme nii, et kelle suurusnumber jääb sinna 50 kanti või on suurem. Tahtmata seda teemat pikalt kommenteerida, ütlen vaid - minu ateljees suurusepiiranguid pole.
Teades ise, kui raske on kobedamatele suurustele valmisrõivaid leida - rääkimata siis veel pruutkleidist või õhtutualetist - olnuna ka oma elust vähemalt kümme aastat tugevas ülekaalus - siis läheb see teema mulle väga hinge ja tekitab pahameelt. Saata pruut ateljee ukselt tagasi suurusnumbri pärast - masendav.


  
Jäädes positiivse poole peale - igas mõõdus klienti saab kenasti ja sobivalt riidesse panna. Seda suurem on minu kui disaineri heameel tehtud tööst, kui "suurem väljakutse" oma uut mina peegli ees end ära ei tunne ja tulemusega üliväga rahul on. Koostöös disaineriga ja esimesest sekundist peale soovitusi usaldades - on tulemuse häädus garanteeritud.

Siinkohal tahaks julgustada ebastandardsetes suurustes Tuhkatriinusid - tulge kohale, rääkige oma soovidest, leiame lahenduse! Pole mitte ühtegi sobimatut suurust. Kui keegi väidab, et "aga sellele kliendile ei saa ju midagi normaalset õmmelda, kuna ta mõõdud on nii või naasugused", siis ei tohiks see väitja antud tööd teha.

Kohtumisteni ateljees!!!


Pilt - Plus Model`s Magazine

Tuesday, October 1, 2013

TALVEHOOAJA AVAPIDU VÄRVIKÖÖGIS :)

Niipea kui valged niidid ja kangaribad on töölaual tagasihoidlikuma positsiooni saanud (eiei, ega siis päris ära ei saa neid panna, lisaks pruutidele on ju teisigi valgete rõivaste ihalejaid, praegu näiteks linased kleidid ja särgid tantsurahvale) - hakkavad töötuba ummistama villased objektid - tokid, poolid, kerad, kastid koos kõikvõimalike meriinolõngadega ja lõngavärvide pakikesed.
Terve kuhi kudumistellimusi on ootel, loodan kevadeks sellest lõngahunnikust ennast läbi mäluda - ehk õnnestub koisid ennetada :D Igal juhul ostsin aianduspoest koitõrjevahendeid - need haisevad nii hullusti alpiaasade ja lavendli järgi, et endal võtab mõnikord silmast vee välja.
Paralleelselt Härmas Krahvinna edevate hõljukitega tuleb töösse ülerõivaste teema - selle avapauk sai täna värvikojas ära tehtud, siinkohal mõned pildid hooaja meeleolukast algusest.

Kõigekõrgemad jõud olgu kiidetud Loomeinkubaatori mõnusate ruumide eest - kodus on praegu vannitoa- ja pliidiregioon kuulutatud kodusõja- ja kriisipiirkonnaks  - nii on lausa jumalik laiutada inku kahe pliidi otsas ja korraga lausa kaks!!! kapsahapendamsesuuruses potti koos lõngadega tulele lükata. Nii umbes kuus kilo lõnga. See on päris palju. Et see lõng tunneks ennast kui põhjanaabrite turist talvises spaas peaks seal ka kolmas pott olema, aga saame hakkama.

Endiselt meeldib mulle tekitada uusi ja huvitavaid värvivarjundeid. Seekord võiks soovitud värvi nimi olla tunamullune rooste, pabistav virsik või solaariumilõhe. No vaatab, mis välja tuleb. Samet, mis on inspiratsiooniallikaks on justament seda värvi.





Aurab ilusti, lõhnab jumalikult.
Paar korda käisid värviköögi ukse vahel tekstiiliinimesed, kes olid koridori teisest otsast kohale tulnud "selle magusa lõngakeedulõhna " peale ja lausa pidid seda kolm sõõmu kopsudesse tõmbama, et saaks päeva edasi kvaliteetselt õhtu poole lükata. Kirbe magus kuuma villa ja äädika segahais :)






Enne õhtupimedat jõudsid need kuus kilo puhast ilu nööri peale nõrguma. Kaugelt aknast vaadates on need justkui Pokud õues õunapuude vahel, roostekarva tukad ja habemed hõljumas, vaikselt mingit iseäralikku rituaaltantsu keerutamas. Kui keegi üritaks praegu pimedas neist mööda kuuri poole hiilida, siis igastahes ehmataks ta ennast surnuks. Vähemalt meite vana buldog Tobi  pidas vajalikuks neile tuustidele väike epistel maha pidada ning kodukorda tutvustada.