Tuesday, October 16, 2012

EBAKÜPS VIRSIK

Haned, luiged, siidiliblikad ja muud rändlinnud lendavad üle maja lõuna suunas nii, et õhk on tiivaplaginast tihe. Paras aeg (loe - viimane aeg) hakata vormistama villaseid ja veel rohkem villaseid kehakatteid. Tellimusi ootab laua serva all rodus, mõnest hullust projektist tahaks ka väikese märgi blogisse maha jätta.
Näiteks sellest mantlist, mille tellija on minu vana sõbertuttav ja julge kunde ja mida nüüdsama eileõhtust saati juba nikerdan.



Mantlit soovin kaunistada aplikatsioontikandi ja õrnade pitsidega - eks ole varsti näha, mis välja kukub...
Kõrval asuvad tikandinäited on minu eelnevatelt näputöödelt, samasorti tikandit oleks ka mantlile oodata.
















Alustuseks kaalusime mantli värvi - ja hale vanaroosa, ebaküps virsik või kehvasti päevitunud turisti jume - need kirjeldavad kokkulepitud tooni kõige paremini. Aga ega sellenimelist värvi ju saada ole - esiti posisin natuke tooni timmimisega ja lõin kõiksee kolm kilo lõnga potti.

Sättisin lõngahunniku kuivama - aga sisetunne käskis selle kuhila veelkord värvilahusesse kasta, et anda talle natuke rõõsam-roosam jume.
Lähivaates siis selline - magus vanaroosa - ja selline ta tulema pidigi. Kuivama.

Edasi ootab kuhilat kerilaud, kudumismasin ja viltimismasina õrn embus. Esialgsed rehkendused, kavandid ja tööproovid lubavad virsikuna magusat tulemust...




Lõng sai kuduja kätte antud ja Külli vormistas selle kangaks, mille teekond järgmisena pesumasinasse jõudis.

Enne pesumasinat

Peale pesumasinat



Vildistatud kangas kuivanud, saiu aimu, mis värvi ta tegelikult välja kukkus. Päris ootuspäraselt kukkus :)
Ühtlasi sai kavand lõplikult vormistatud (mis ei tähenda, et seda veel ja veelkord muutma ei hakka :D) ja lisandid-ja-materjalid välja otsitud. Mul oli varudes imearmas väga sobivat tooni puuvillasamet. voodri tõin Abakhanist, tupsukesed ka, täisvillane kerge voodergi sealtsamast.
Mis muud kui käärid kangasse :)



Peale mõningast laagerdamisperioodi (loe - vahepeal on toimunud kohutavalt ajamahukaks ja jõuduneelavaks osutunud ateljee kolimine ja pikad jõulupühad) sai mantlitegu uuesti hääled sisse.

Et kunde on väga külmakartlik ja ämblikpeenike ilus tütarlaps, siis tuli välja mõelda soojendavaid kihte, mis oleks äärmiselt tõhusad soojahoidjad ja tuulepüüdjad.

 
Viimane lihv on veel tegelikult tegemata - ehkki mantel sai n.n. sissejuhatavaks käimiseks kliendile vana-aasta-õhtuks kätte antud. Viimane pilt on iluasjast enne kokkuõmblemist - kokkuõmblemine, mis antud leiutise puhul on suti keerulisem ja töömahukam, kui tavalise vatiiniga mantli puhul - sest tavapärasest tehnoloogiast ei saa siinpuhul rääkida ja pidin hakkama katsetama-välja mõtlema muid meetodeid, kuidas kõik kihid omavahel koospüsivaks muuta.

Lugu jätkub - viimase lihvi saamist ootav mantel saab endale veel villased heegelpitsid, suure äravõetava krae, uhke vaskpandlaga vöö ja muid lisandeid. Tikandist rääkimata :)

Edit - mõni päev hiljem :D
Nüüd on siis nimetet üllitis valmis.
Tegelikult sai esialgset plaani ikka päris palju muudetud - ära jätsin nii tikandi kui suure krae. Läksime koostöös kundega minimalismi teed - mõnikord (ja isegi päris tihti) on nii, et mida vähem seda parem. Ka seekord.
Kristiinal on mantli juurde imearmas helesinine käsitsi tehtud ridikül, millele on tikitud punased lilled ja linnud - lisaks helesinine müts ja sallike. Loodetavasti on nüüd ka piisavalt külma talveilma tulemas, et mantli soojust ja tuulepidavust testida.
Head mantlikandmist!!!!!