Tuesday, December 17, 2013

HALLISTE MUST ROOS


 eelnevalt...
MUSTA PIPRA JA HALLISTE LUGU



...kui see Juta sõnul paljulubav toorik oli ära kuivanud, alles siis hakkas enam-vähem selgeks saama, mida ta soovib et temast voolitakse.
Ma arvasin, et tean Kristit piisavalt, et esialgne kavand jääks lõplikuks. Tutkit!!!

Esialgne plaan oli teha ülipraktiline, soe, minimalistlik kehakate. Nagu mul viimasel ajal tavaks tahtsin teha omas stiilis appsaiklingut (trash to trend? upcicling? taaskasutus?) ja tarvitada villase kõrvale ära paar paari vanu musti teksaseid.
Sättisin tarvikud lauale rivisse, tegin lõike ja sooritasin juurdelõikuse pühaliku toimingu.




Esimeses proovis selgus, et Kristi on tegelikult nii miniatuurne, et  plaanitud volüüm tahtis teda enda alla matta. Märkisin ära detailide asukohad, tegin muud vajalikud parandused ja nagu tavaliselt, lasin kätel südamerahus käia ja täitsin esialgset plaani ülejäänud osades.
Teises proovis selgus, kui olin plaanitud teksadetailid mantli külge sättinud, et Kristi küljes on need kui sadul sea seljas :D  Ega me peegli ees seda kumbki ei öelnud, aga hiljem tuli välja, et olin vist kunde soove silmist lugenud. 
Siis jõudis kohale arusaamine, et nii suure tähelepanu üles kütnud projekt kisub vägisi võsa poole. Pidi kardinaalselt suunda muutma. Kui ma nägin laos musta, lopsakat roosipitsi, oli mul momentaalselt selge, et just selle järele nutab pooleli mantel ja kliendi peidus pool. No ja pits oli nii ilus, et ostsin selle kõik ära, nagu ma ikka teen, kui omale hädavajalikku aga harva liikvel olevat materjali näen.
Koju jõudes nokitsesin veel vastu ööd kõik valed jupid mantli küljest ära. Kohe parem sai.

Rohkem ma proovi ei teinud. Mulle oli väga selge, mida tuleb teha ja teinekord on nii, et lõpptulemus on arusaadav alles peale kõikide detailide paigaldamist. Ei tahtnud kundet pooleli tööga traumeerida ja riskisin aga tegin selle iluasja ühe soojaga valmis.

Valminud asja kohta võiks öelda - viktoriaanlik, gootilik, dramaatiline, romantiline... Selline siis ongi meie Kristi :D




Saturday, December 14, 2013

MASINKUDUMISE FÄNNIDELE

Ma olen masinkudumise-hull olnud juba...mmm...vähemalt 25 aastat. Brrr. Eksole :D
Igal juhul otsustasin, et viimane aeg on hakata pidama ka masinkudumist puudutavat avalikku blogi - selle sabas saan vastata küsimustele ja natuke nõu anda, kellel seda tarvis juhtub olema.

Igal juhul minu arusaamist mööda teeb masinkudumine õnnelikuks - seda illustreerib kunagi hiidammu netist leitud õnneliku masinkuduja pilt -


Panen siia esimese postituse lingi ka, et oleks hea tutvuda -  http://masinkudumine.blogspot.com/2013/12/masinkudumise-volu-ja-vagi.html

 Tervet blogi võib hakata lugema siit -
masinkudumine.blogspot.com

Kes on asjahuvilised, liituge listiga. Natuke värsketest töödest, natuke tehnikatest, natuke lõngadest...Eks vaatab, kuidas kujuneb.


Enne aga tahaks natuke masinkudumise mainest heietada.

Kuna ma olen tõesti pikka aega teemas sees olnud, siis olen kohanud igasuguseid põnevaid arvamusi masinkudumise kui tehnika kohta. Eriti levinud on arvamus, justkui masinkudumine polegi n.n. õige käsitöötehnika - täna lugesin Käsitööjuttude kommuunis FB-s eriti lustakat kirjeldust, kuidas käsitöökauge inimene masinkudumist adub - Viivi Saar ütleb - Arvatakse umbes nii, et vötan ühe lamba, topin masinasse ja kui omal kohvi joodud, siis kampsun ja sašlõkk ka valmis. Kui see nii lihtne vaid oleks! Kodused käsikudumismasinad on hoopis midagi muud kui tehaste tööstuslikud ja neid ei tasu segi ajada. - nõustun, olen tõepoolest pidanud kümneid kordi kirjeldama, kuidas KÄSIkudmismasin töötab, kui palju siis ikkagi sokipaar aega võtab, kui lähedal peaks kudumismasinale seisma, et see kasvõi ühe rea kudumist valmis teeks. Ja kas ikka masin koob ise. Või on äkitse ka inimest vaja :D

Teine vaatenurk, mida soovin luubi alla võtta, on arvamus - masinkoelised tooted on kõik ühte nägu, igavad, koledad, tuimad, ebamugavad jne.....No kas ikka on??? Tänase arutelu peale `leili minnes` hakkasin netis puistama kohalike tegijate kodulehti - teate, ma olen meeldivalt üllatunud. Ega ju kolleegide tegemistega ei jõua alati kursis olla - aga täna võtsin natuke aega ja viisin ennast veidi rohkem kurssi. KUI ILUSAID ASJU meie masinkudumise inimesed teevad!  Paljusid neid on mul au endalgi tunda, mõnda neist on olnud suur au õpetada. 

Toon näiteid - 

- säravad käsitööinimesed Külluslike Etnokudumite kaubamärgi taga - viivad edasi meie masinkudumise Grand Lady (Lembe Sihvre andis talle eelpoolmainitud teemas selle hurmava tiitli) Riina Tombergi traditsioonilist käekirja. 
https://www.facebook.com/kylluslikudkudumid 

 - Liina Viira kaubamärk Naiiv - sellega juhtus täna siuke lugu, et sooviks oma elamust ka teiega jagada :D ehk pole miskit uut siin päikse all :D

Karupüksid firmalt NaIIV                                                   .....JA MINU KAVANDID 1987.AASTAST


























selle peale võib vaid öelda, et head asjad on alati moes :D

....ok, kolasin netis edasi - ja leidsin lingi, mis oma uhke disaini poolest ei jää mitte kuidagi alla Gudrun Sjödeni, ühe mu lemmikdisaineri, toodangule - KAUNI kudumid

Loomulikult olen ülepea võlutud oma krahvinna kollektsioonist :D, see on mul hetkel veres ja hingel, uusi tooteid tuleb ja ideid on ka ootel -  
http://www.pinterest.com/mymlamymla/duchess-collection-by-lee-reinula/

Eks noid häid ja veel paremaid näiteid tooks veel, aga see siis esimese hooga. 
Ühesõnaga - masinkudumise positsioon, mille jalgealust on kehvakvaliteediliste, koledate, lohakalt teostatud või `ületoodetud` masinkoeproduktide poolt  usinalt õõnestatud - tahab uuesti väheke upitatud saada. Sest tehnika on lõpmatult huvitav, piiritute võimalustega ja - mis pole ka vähem oluline - KÄSITÖÖMAHUKAS. Sest ilma aeganõudva nokitsemiseta masina taga ei sünni ükski kaunis kudum. Masinkudum :D


Tuesday, November 12, 2013

JÄRGMISE SUVE MEMUAARID :)


Niikaua, kui külmast sinised haldjad seal gootilikus puiestikus ringi hulguvad, on mul ateljee laua peal teoksil kaks täiesti erilist pruutkleiti. Üks neist on ronkmust (väikese punase pipraga), teine kombo mustast, rodamiin-roosast ja ihu-beežist. Vau! Ma ütlen - vau!!! Varsti saavad valmis, pilti näitan ka.

Järgmise suve pulma-plaanijatele tahaks meelde tuletada, et praegu on õige aeg oma kleidisoovid letti lüüa. Jõuab rahulikult tegumoode mõelda, kangaid tellida ja tegemiste-proovidega aegsasti pihta hakata. Selle (möödunud) suve tempo peale mõeldes võiks need hõljumid natuke pikema ajaperioodi peale hajutada :)

Isutekitamiseks ja meeldetuletuseks -

Moonlight Collection by Lee Reinula 

 Linen Boudoir Collection by Lee Reinula 




Postituse täiendus nagu lubatud - rodamiinroosa-musta-ihukarva kleidi valmimise puhul -
Tabatud hulkumas oma valmimise ööl seal minu lemmik-puiestikus











Enne pruudile üleandmist kiriku taga põrgu väravas :)

ja hiljem pulmapeol imeilusa pruudi seljas.

Friday, October 18, 2013

KUS HALDJAD ELAVAD...

Kus haldjad elavad... Seal puiestikus ilmselt. 
Puiestik on koduateljee akna all.
Keegi mainis fb-s peale tolle udupildi ülespanekut, et nüüd on selge, kus kohast mul need haldjad tulevad. No mõned tulevad jah kindlapeale otse sealt sügisesest külmast udust. Mõned aga soojast autost, ateljee ukse kaudu ja  lahkuvad sama teed pidi, õlal suur rõivakott kenasti riidepuu peale pakitud haldjakleidiga. :)

Linna-ateljee akna taga hiilivad ilmselt sootuks teistsugused kreatuurid...Munakivisillutis, keskaegne tänav ja vana kirik - peaks seal ka "öönägemise prille" kasutama et need õiged olendid kinni püüda :)



Näide hilissuvisest Haldjast - 
Aitähh Maarja! 
Foto - Piret Aaslaid

Tuesday, October 15, 2013

SÜGISROOSA

Mäletate veel neid aias hulk-hõljuvaid Pokusid? Nii paar blogipostitust tagasi? Väga hea. Nüüd on kolmest kilost Pokudest vormunud peaaegu üheksa meetrit pikk sügisroosa sall, mida võib ka mantlikangaks kutsuda :D

 Teine kolm kilo on veel teostamisel. Igal juhul see roostevärvi lõngamass sai peale kudumismassinast väljatulekut pestud-vilditud-toonitud. Mõnusa karvastatud pehmepehme pinnaga viltkudum ootab töölaua kõrval oma järge - ja klient oma sügisroosat mantlit :)
Kindlasti postitan ka edasisest tööde käigust. Seniks aga laseme sügisroosal vildil pesumasina karussell-ehmatusest toibuda ja ära kuivada.


Esimesed kaks kangast on kuivanud ja valmis juurdelõikuseks.


Sunday, October 6, 2013

MUST PIPAR JA HALLISTE

Mantlihooaja sissejuhatuseks tuleb kohe natuke musta lõnga läbi töötada. Nii kolme kilo tuuris.
Sellest tuleb praktiline mantel, millega peaks end hästi tundma nii kl.6.17 startivas Viljandi-Tallinn rongis kui ka natuke glamuursemal hetkel. Et kannataks talvekülma ja oleks ka piisavalt kerge. Kasutan tavalist 8/2 lõnga - musta ja musta-halli-valgekirjut Artistic´ut.
 Lisanditena ootavad mõned paarid vanu musti teksaseid, veidi musta sametit ja hiiglaslikud vasktrukid. Äkki töö käigus tuleb veel häid mõtteid. Eks ole näha.

Esmane plaan on kududa 3000rida (koon Brotheri vanema mehhaanilise mudeliga).
Siin on näha, kuidas tükike valmib :)


Peale 3000rea ärakudumist on tunne, kui noorel sõudjal. Päris hea trenn. Masina pealt võtsin maha peaaegu 13meetrit toorkudumit. Mis nüüd muud, kui pesumasinale hääled sisse ja tuurid põhja. Siin pildil on ennast hunnikusse kerinud kudum enne pesumasina-seiklust.


Peale pesu-karusselli tuleb masinast välja tundmatuseni muutunud tekstiil - pole veel jõudnud teda üle mõõta, aga ta on kokku tõmmanud ilmselt poole nii pikkuses kui laiuses. Igal juhul praegu vilt kuivab ja ootab juurdelõikust.

JÄTKUB...

Friday, October 4, 2013

IGAS SUURUSES TUHKATRIINUDELE

Täna tahaks juttu teha probleemist, millega olen viimasel ajal oma töös kokku puutunud - viimane üllatav juhtum oli veel sel nädalal.

Tuleb välja, et mitte kõik ateljeed ei soovi teenindada kliente, kelle suurusnumber on mõnevõrra suurem, kui 38. Või siis ütleme nii, et kelle suurusnumber jääb sinna 50 kanti või on suurem. Tahtmata seda teemat pikalt kommenteerida, ütlen vaid - minu ateljees suurusepiiranguid pole.
Teades ise, kui raske on kobedamatele suurustele valmisrõivaid leida - rääkimata siis veel pruutkleidist või õhtutualetist - olnuna ka oma elust vähemalt kümme aastat tugevas ülekaalus - siis läheb see teema mulle väga hinge ja tekitab pahameelt. Saata pruut ateljee ukselt tagasi suurusnumbri pärast - masendav.


  
Jäädes positiivse poole peale - igas mõõdus klienti saab kenasti ja sobivalt riidesse panna. Seda suurem on minu kui disaineri heameel tehtud tööst, kui "suurem väljakutse" oma uut mina peegli ees end ära ei tunne ja tulemusega üliväga rahul on. Koostöös disaineriga ja esimesest sekundist peale soovitusi usaldades - on tulemuse häädus garanteeritud.

Siinkohal tahaks julgustada ebastandardsetes suurustes Tuhkatriinusid - tulge kohale, rääkige oma soovidest, leiame lahenduse! Pole mitte ühtegi sobimatut suurust. Kui keegi väidab, et "aga sellele kliendile ei saa ju midagi normaalset õmmelda, kuna ta mõõdud on nii või naasugused", siis ei tohiks see väitja antud tööd teha.

Kohtumisteni ateljees!!!


Pilt - Plus Model`s Magazine

Tuesday, October 1, 2013

TALVEHOOAJA AVAPIDU VÄRVIKÖÖGIS :)

Niipea kui valged niidid ja kangaribad on töölaual tagasihoidlikuma positsiooni saanud (eiei, ega siis päris ära ei saa neid panna, lisaks pruutidele on ju teisigi valgete rõivaste ihalejaid, praegu näiteks linased kleidid ja särgid tantsurahvale) - hakkavad töötuba ummistama villased objektid - tokid, poolid, kerad, kastid koos kõikvõimalike meriinolõngadega ja lõngavärvide pakikesed.
Terve kuhi kudumistellimusi on ootel, loodan kevadeks sellest lõngahunnikust ennast läbi mäluda - ehk õnnestub koisid ennetada :D Igal juhul ostsin aianduspoest koitõrjevahendeid - need haisevad nii hullusti alpiaasade ja lavendli järgi, et endal võtab mõnikord silmast vee välja.
Paralleelselt Härmas Krahvinna edevate hõljukitega tuleb töösse ülerõivaste teema - selle avapauk sai täna värvikojas ära tehtud, siinkohal mõned pildid hooaja meeleolukast algusest.

Kõigekõrgemad jõud olgu kiidetud Loomeinkubaatori mõnusate ruumide eest - kodus on praegu vannitoa- ja pliidiregioon kuulutatud kodusõja- ja kriisipiirkonnaks  - nii on lausa jumalik laiutada inku kahe pliidi otsas ja korraga lausa kaks!!! kapsahapendamsesuuruses potti koos lõngadega tulele lükata. Nii umbes kuus kilo lõnga. See on päris palju. Et see lõng tunneks ennast kui põhjanaabrite turist talvises spaas peaks seal ka kolmas pott olema, aga saame hakkama.

Endiselt meeldib mulle tekitada uusi ja huvitavaid värvivarjundeid. Seekord võiks soovitud värvi nimi olla tunamullune rooste, pabistav virsik või solaariumilõhe. No vaatab, mis välja tuleb. Samet, mis on inspiratsiooniallikaks on justament seda värvi.





Aurab ilusti, lõhnab jumalikult.
Paar korda käisid värviköögi ukse vahel tekstiiliinimesed, kes olid koridori teisest otsast kohale tulnud "selle magusa lõngakeedulõhna " peale ja lausa pidid seda kolm sõõmu kopsudesse tõmbama, et saaks päeva edasi kvaliteetselt õhtu poole lükata. Kirbe magus kuuma villa ja äädika segahais :)






Enne õhtupimedat jõudsid need kuus kilo puhast ilu nööri peale nõrguma. Kaugelt aknast vaadates on need justkui Pokud õues õunapuude vahel, roostekarva tukad ja habemed hõljumas, vaikselt mingit iseäralikku rituaaltantsu keerutamas. Kui keegi üritaks praegu pimedas neist mööda kuuri poole hiilida, siis igastahes ehmataks ta ennast surnuks. Vähemalt meite vana buldog Tobi  pidas vajalikuks neile tuustidele väike epistel maha pidada ning kodukorda tutvustada.

Monday, September 30, 2013

SELLE SUVE VIIMANE :)





































Saigi läbi see tõeliselt hullumeelne pulmade suvi :)

Siin postituses on pildid selle suve viimase pruudi  rõõmsast näost ja kenast kleidist. Need on tehtud pulmapäeva eelõhtul minu kodu akna all - tõelisi mõisaproua pilte ootan pikisilmi, et kleit oma tõelises ilus ja pidulikus keskkonnas üles riputada.


 Suve kokkuvõtteks - riidesse sai pandud peaaegu 30 pulmadega seotud inimest - mõned ämmad, trobikond lapsi, punt peigmehi ja hulgaliselt pruute. Ohhhh, oli see vast tempo..... :)

Järgmise suve esimesed tellimused on platsis. Kummaline küll - kuid pean lausuma üleskutse - kui soovid kleiti minu ateljeest - siis on päris õige aeg tellima tulla. Kevadtalvel võib suveplaan juba üsna paigas olla...


Eelviimane sügisene pulmakleit tuli aga täiesti hooajale kohastes värvides -


Saturday, September 7, 2013

HÄRMAS PAHELINE KRAHVINNA


Sügiseste ilmade ootuses kergitan natuke saladuseloori ja lasen uudishimulikel piiluda oma ateljee akna vahelt, mis on teoksil.

Ega muud kui et lubasin sügis-talveks lemmikmudeleid - neid nüüd tegema hakkangi. Lõngad on kohal, pitsid-tüllid välja valitud ja näpud kihelevad.
Värvigamma on seekord tumedam, talvisem, värvilisem. Ega ei saa mööda ka valgest ja kreemist - mõni eksemplar tuleb kindlasti ka nendes toonides. Justnagu suvises kollektsioonis.

Kellel kootud kleidi või komplekti isu, oodake ära.

Ega muud kui - loodetavasti varsti teeme juttu mõnest valmis mudelist :)





Foto - Mari Luud

















Viimase pildi järgi tundub, et Krahvinna keerutab päris kenasti :)